Hispaania keele õppimine on võluv hobi, selgub õpetaja Maria Kalliga vesteldes. „Keel on ainus reaalne aken teise kultuuri juurde,“ märgib ta.

Tallinna Keeltekooli/MTÜ Keeltemaja õpetajad tunnevad alati huvi, mis just õpilasi keeleõpingute juurde tõi. Inglise keele puhul on enamuse ajendiks praktiline vajadus, ent hispaania keelt tullakse märksa sagedamini õppima huvist selle kauni keele ja põneva kultuuri vastu. Samas ei puudu hispaania keele oskamisel ka praktiline väljund, ehkki Eestis mõeldakse selle peale (veel) üsna vähe – seda keelt räägib ligikaudu 500 miljonit inimest üle maailma. Keel on levinud nii Euroopa kui ka Ameerika mandril. Maria Kall ise on saanud hispaania keelt rääkida väga erinevates riikides üle maailma. Lisaks Hispaanias veedetud magistriõppeaastatele ja tõlkijatööle on rännuteed viinud ta Salvadori, Guatemalasse, Hondurasesse ja Panamasse.

Katalaani keel iseõppijana Romaani filoloogi haridusega Maria Kall valdab lisaks hispaania keelele ka itaalia ja katalaani keelt. Viimase õppis ta selgeks iseseisvalt – algul raamatutest grammatika, seejärel Kataloonias kõnekeel. Selgituseks – katalaani keel on vähemuskeel (ca 7 miljonit oskajat), mida räägitakse peamiselt Hispaania kirdeosas. „Keeleõpe ongi sügavalt individuaalne protsess,“ naeratab Maria leebelt. „Iga õppija peab õpitava keele enesest läbi laskma, ise sellesse süüvima. Tõsi, väga paljud ütlevad, et rühmas on kergem õppida. See tuleb sellest, et rühmas on võimalik õpitut jagada, teha koostööd, arutleda... Aga õppida tuleb ikkagi igaühel endal.“ Õpetaja rolli kirjeldab Maria Kall hispaaniakeelse sõnaga enseñar, mis tõlkes tähendab „näitama, suunama, osutama“. „Ja selleks, et osata näidata ja suunata, peab õpetajal olema kõik hästi selge. Ainult nii saab aidata keerulisi asju lihtsamatena näidata. Vastupidisega, lihtsate asjade keeruliseks ajamisega, saaks hakkama märksa kergemini,“ muigab ta. Maria Kall soovitab keeleõppijatel valida võimalusel pigem pikk ja süvenemist võimaldav kursus kui lühike ja nn sugestiivne: „Kui keeleõpe korraliku vundamendi alla saab, on edaspidi tunduvalt lihtsam – aeglasemalt õpitu jääb kauemaks meelde. Arvan, et keeleõppimine protsessina peaks olema nauditav, seda sõltumata eesmärkidest, mille õppija on endale seadnud. Kindlasti ei ole hispaania keele õppimine ainult lust ja lillepidu ning õpilasel tuleb valmis olla päris tõsiseks pingutuseks. Samas tasub pingutus end igati ära, kui keele tagant hakkab paistma tohutu rikas kultuur, mis ulatub Euroopast Ladina-Ameerikani ja mille õpitud keel hoopis lähemale toob.“ Maria Kall tunnistab, et talle meeldivad nii moodsad kommunikatiivsed keeleõppemeetodid kui ka traditsioonilised ning oma tundides püüab ta neid ühitada. „See ei ole mitte segu, vaid pigem süntees, püüd tuletada mitmest parimat. Tegeleme päris põhjalikult grammatikaga. Samuti vestleme palju. Sõnavara täiendamise seisukohalt on oluline lugemine, ka kodulektüürina. Kuni ühel hetkel selgub, et filmist saab juba päris hästi aru ja raamatust veel paremini ja ka jutud saab ilusti ära räägitud. See ongi eesmärk.“

Vestlusest kirjanduseni Keskmine eestlane hispaania keelt ei oska ning selle kauni maa kultuurist palju ei tea, on Maria Kall kogenud. Küll aga tuntakse huvi ning soovitakse rohkem teada saada. Ja avastamisrõõmu ootab ees palju-palju! „Teadmised Hispaaniast on sageli klišeed,“ arutleb õpetaja Kall. „Rohkem teatakse Andaluusiat puudutavat – härjavõitlusi ja flamenkot ja lõunamaist kuumust. Hispaania on aga tohutult suur ja erinevate piirkondadega. Näiteks Galicias on udused mäenõlvad, Euroopa suurim sademetehulk ja torupillimuusika – sellisest Hispaaniast aga on Eestis teadlikud üsna vähesed inimesed.“ Hispaania keele kursus on imeline võimalus saada rohkem teada nendest riikidest, kus seda räägitakse. „Keelt oskamata on ju praktiliselt võimatu aru saada, mis teisel maal toimub,“ arutleb Maria Kall. „Alates elementaartasandil keelest, mis võimaldab aru saada, millest inimesed räägivad ja ajalehed kirjutavad. Jätkates aga on võimalik lugeda selle maa kirjandust ning saada seeläbi paremini aru sealsete inimeste kultuuritaustast.“ Ilukirjandust kasutab Maria Kall ka oma õpilaste harimiseks, loetakse nii lugusid kui ka näidendeid. Viimaseid lausa rollijaotustega, kus iga õpilane saab oma osa. „Näidend on hea viis kõnekeele õpetamiseks, see on ju puhas dialoog. Ning kui see on hispaania autori kirjutatud, annab näitemäng hea võimaluse heita pilk sellele, kuidas hispaanlased räägivad,“ selgitab ta. Kellel hispaania (või ka mõne muu) keele ja kultuuri vastu sügavam huvi on tekkinud, võiks uudistada Tallinna Keeltekooli sügisel algavaid keelekoolitusi.

Anne-Mari Alver „Kooli Aeg“ 23.08.12