P (Lehekülg "Keelteoskustasemed" teisaldatud pealkirja "Keeleoskustasemed" alla) |
Redaktsioon: 9. märts 2010, kell 15:47
Euroopa Nõukogu keeleoskustasemete süsteemi järgi lähtutakse kolmest keeleoskustasemest:
- algeline keelekasutus (ing. Basic User) - A
- iseseisev keelekasutus (ing. Independent User) - B
- vaba keelekasutus (ing. Proficient User) - C.
Need kolm taset jagunevad omakorda kaheks kitsamaks tasemeks :
- A1, A2
- B1, B2
- C1, C2
Võõrkeele oskuse tasemete kirjeldus
9
Valdab keelt täielikult: suhtlemine on ladus, asjakohane ja hästistruktureeritud. Keeleoskuse erakordne tase, mis esineb tavaliselt hea haridusega filoloogidel erialastes olukordades.
8
Suhtleb loomulikult, efektiivselt ja asjakohaselt, ka nõudlike suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja keerulistes olukordades. Keelekasutus on ladus ja sarnaneb mitmeti keelt emakeelena kõneleja keelekasutusele. Esineb juhuslikke probleeme stiililiste erinevuste ja idioomide täpsel mõistmisel.
7
Suhtleb üsna efektiivselt ja asjakohaselt nõudlike suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja paljudes keerulistes olukordades. Keelekasutus on küllalt mitmekülgne ja ladus. Väikesed ebatäpsused ja muude keelte mõju ei ole häirivad. Isegi keeruliste teemade korral saab kergesti aru nii kõnest kui ka kirjalikust tekstist.
6
Suhtleb sobivalt varem esinenud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja keerulistes olukordades ning saab küllaldaselt hakkama ka sotsiaalselt või keeleliselt nõudlikes olukordades. Esinevad juhuslikud keelelised ebatäpsused ja mittevastavused, mis põhjustavad arusaamatusi siiski harva. Keeruliste teemade korral vajab vahetevahel kordamist või sõnaraamatu abi.
5
Saab üsna hästi hakkama varem esinenud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisega ning töö ja vaba ajaga seotud olukordades. Tunneb keele põhistruktuure ja sõnavara ja vajab vaid vahetevahel kordamist või sõnaraamatu abi. Ebatäpsused või muude keelte sekkumine segab suhtlemist harva.
4
Saab küllaldaselt hakkama töö ja vaba ajaga seotud varem esinenud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisega ja olukordades. Muude keelte sekkumine võib olla häiriv. Sõnavara ja grammatika kasutus on üldiselt sobiv ja ladus, kuid mitte alati. Tavalise teksti, näiteks ajaleheartikli põhiteesidest arusaamiseks tuleb vahel kasutada sõnaraamatut.
3
Saab hakkama suhtlemisega enimlevinud suuliste ja kirjalike ülesannete täitmisel ja suhtlemisega tavaolukordades, kuid uus olukord võib põhjustada suhtlemisraskusi. Saab aru aeglasest ja korralikust kõnest ja lihtsa teksti, näiteks lühikese ajaleheartikli mõttest.
2
Saab hakkama lihtsate igapäevaste ülesannete täitmisega ja lihtsates olukordades. Sõnaraamatu abil saab aru ka lihtsast kirjalikust teatest ning ilma sõnaraamatuta saab aru selle mõttest. Piiratud keeleoskus põhjustab mitteigapäevastes olukordades sagedasi kõnekatkemisi ja arusaamatusi.
1
Keeleoskus on enam-vähem piisav, et saada hakkama kõige lihtsamate suuliste ja kirjalike ülesannete ning olukordadega. Saab aru lihtsamate ajaleheartiklite ja vestluste teemast, kui nende sisu on ka varem esinenud. Teab mõningaid keele põhistruktuure.
Tallinna Keeltekool Facebookis